Eile toimus Tallinna Muusika- ja Balletikoolis (MUBA) Eesti Muusikakoolide Liidu konverents “Jätkusuutlik muusikakool.” Pigem oli konverents murelikes toonides, sest probleeme on mitmeid. Ebaühtlane õpetamise tase, väga suured palgaerinevused, kasvav õpetajate puudus, muusikakoolide jätkusuutlikkus väljapoole suuri keskuseid.
Muusikakoolide, aga nagu kogu kultuurihuviharidus, on Eesti olulisi kultuurikandjaid, mistõttu tuleb väga ruttu huvihariduse valdkonnale appi minna. Riik eraldab täna 11 miljonit huviharidusele ja huvitegevusele otse kohalikele omavalitsustele. Toetuse iga-aastane suur kõikumine ja KOVide mitmed prioriteedid ei ole huvihariduses andnud niivõrd suurt edasihüpet, kui seda võiks olla. Kahtlemata siiski ülioluline meede.
Toon välja mõned mõtted ja ideed, mida korjasin konverentsil olles:
Sarnaselt lasteaiaõpetajate või treenerite palgatoetusele, võiks kas või ajutise lahendusena mõelda ka huvihariduses kõrghariduse või kutsega õpetajate palgatoetusmeetmele, et aidata kultuurihuvihariduse õpetajate palgad järgi. Täna on õpetajate palavahemik 900-1749 euro vahel brutos. Toetusmeede peab hõlmama ka erahuvikoole.KOVide rahalist võimekust tuleb tõsta, sest “kõrid” on omavalitsustel tugevalt kinni, ning ruumi uuendusteks, palgatõstmisteks jne on väga piiratud. Eriti keeruliseks teeb tänane olukord, kus surve palgatõusuks ning väga kallid energiahinnad. Lisaks avanevad peagi uued ELi projektifondid, kuid võimalusi investeerida ja omaosalust garanteerida on järjest keerulisem.Uued alustavad ja noored õpetajad tuleb fookusesse võtta, neid toetada. Omavalitsustes on see küllaltki erinev, kuidas alustavatele õpetajatele lähenetakse, kuid süsteemne lähenemine aitab alustavaid õpetajaid toetada.Huvihariduse ja huvitegevuse toetus peab muutuma väga kiiresti mõistlikumaks. On ebanormaalne, et KOVid peavad esitama oma plaanid sel hetkel, kui lõpliku toetussummat ei ole veel teada. Lisaks toetus kõigub iga aastaselt, mistõttu ei ole see alati jätkusuutlik, omavalitsustel ja teenusepakkujatel seeläbi ebakindlus.Haridusjuhtidele (s.h huviharidusjuhtidele) peab pakkuma koolitusvõimalusi , toetama alustavaid koolijuhte ning koolitama välja uusi haridusjuhte nii huvi- kui üldhariduses. Seda tehakse täna üldhariduses edukalt, aga see ei tohi katkeda. Lisaks on oluline pakkuda juhtidele motiveerivat palka, sest täna on mitmetes koolides olukord, kus koolide vedurite (õppejuhid, huvi- ja arendusjuhid, direktorid jne) palgad jäävad väga madalaks ega motiveeri ei praeguseid ega tulevasi juhte.👉Takerduda ei tohi mõistete vaidlusesse väga pikalt (kui üldse). See lükkab olulisi otsuseid ja tegevusi edasi.
Lõpetuseks kultuuriminister Piret Hartmani mõte, et kultuurivaldkonnas ei saa olla pehme, vaid tuleb olla jõuline traktor, et kaitsta Eesti kultuuri. Teine mõte Eesti Linnade ja Valdade Liidu tegevdirektor Veikko Luhalaidilt, et kultuurivaldkond peab rohkem pead tõstma, häält tegema ning kandideerima kohalikel valimistel, et tuua muutusi kultuurivaldkonnas.