2017. aastal sotsiaaldemokraatide algatusel loodud huvihariduse ja huvitegevuse täiendav toetus omavalitsustele on aidanud eriti maapiirkonna ja keskustest väljaspool asuvatel omavalitsustel pakkuda noortele suuremat võimalust saada osa huviharidusest ja huvitegevusest.
Raha abil on tehtud palju head ning aidanud mitmed omavalitsused üle kitsaskohtadest. Lisaks vähendanud ebaõiglust ja laiendanud noorte võimalusi, kes elavad väljaspool suuri keskusi.
Toetust on nüüd rakendatud juba rohkem kui 5 aastat ning on õige aeg huvitegevuse toetus senine korraldus üle vaadata, sest selle aastane esialgne toetuse jaotus hakkab kaotama oma esialgse väga hea regionaalpoliitilise mõõtme.
Omavalitsused peavad noorsootööseaduse kohaselt esitama toetuse tegevuskava Harnole 15. jaanuariks. Riik kinnitab tasandus- ja toetusfondi jaotustabelid, aga tavaliselt peale 15. jaanuari. Eriti mõjutab huvitegevuse iga aastast toetust komponent „Toimetulekuraskustes peredes elavate 7-19 aastaste noorte arv.“ 2023. aasta esialgses tabelis on neid kokku Eestis 13 369. 2022. aastal oli sama näitaja 3 745. See tähendab, et hulgaliselt on see arv suurenenud just Ukraina sõja eest pagenud perede siia kolimise pärast. See tähendab, et iga aastane toetus kõigub omavalitustel väga palju.
2022. aastat vähendati toonase valitsuskoalitsiooni poolt (Reformierakond ja Keskerakond) toetust märkimisväärselt. Kui sotsiaaldemokraatide juhtimisel väljatöötatud meetme toetussumma oli omavalitsustele 14,25 miljonit eurot aastas, siis Reformierakond, haridusminister Liina Kersna juhtimisel, otsustas vähendada toetussummat 10,25 miljoni euroni. See tähendas juba 2022. aastal Kagu-Eesti noortele toetussumma vähenemist 553 522 eurot. 2022. aastal oli noori Kagu-Eestis (7-19) 11 402. Iga noore kohta vähenes toetus 48 eurot. Meie piirkonna noortele on see võimaluste vähenemine.
2023. aasta toob jälle ebaõiglase muudatuse, sest valemi arvutusel lisandunud Ukraina noored tõstavad pealinna toetust. Toetusvalemi arvutamine ongi kahjuks olnud väga ebastabiilne, aga siiamaani ei ole ühegi ministri juhtimisel (Reps, Aab, Kersna, Lukas) valemi muutmise idee arutamisest kaugemale jõutud. Iga aasta lõpus peavad murelikud omavalitsused hinge kinni hoidma, kui suur on toetussumma nüüd ja kas peab hakkama kusagilt kärpima või saab noortele hoopis rohkem pakkuda. Eriti valus on olukord siis, kui tegevuskava kinnitatud ning tegevusedki juba peale alanud.
Esialgses veel kinnitamata tabelis ongi näha, et Kagu-Eesti noored saavad väga valusalt pihta. Toetus väheneb suisa 313 498 eurot. Ainult Räpina vald ja Tõrva vald saavad toetust juurde. Valga vald peab arvestama 108 984 euro võrra väiksema toetusega. Võru linn ühe suurima teenusepakkujana saab toetust kõigest 79 795. Toetuse kasv on kõige suurem Tallinnas, mis saab koguni 545 297 eurot juurde.
See tähendab, et 11 684 Kagu-Eesti noort peavad hakkama saama keskeltläbi 27 euro võrra väiksema toetusega. Kahe aasta peale teeb see juba toetuse vähenemise ühe Kagu-Eesti noore kohta 75 eurot.
Olgu öeldud, et tegu on täiendava toetusega riigi poolt. Omavalitsuste panus huviharidusse ja huvitegevusse on jätkuvalt suur ning lisaraha moodustab erinevatel andmetel 10% kogusummast, kuid on oluline osa kvaliteedi ja võimaluste tõstmisel.
Mida teha?
Esiteks tuleks üle vaadata toetuse valem, et see iga aasta ei kõiguks nii palju ja oleks paremini prognoositav. Tegelikult peaks seda tegema juba kohe, sest vastasel juhul peab näiteks Valga vald kolmandiku võrra oma tegevusi kavas kärpima.
Teiseks tuleks kaaluda ka seda, kuidas maapiirkondade suuremad keskused nagu näiteks Võru linn saaks mõistlikuma toetuse, sest paljud ümberkaudsed omavalitsused kasutavad suure keskuse teenuseid. Tuleks muuta seadusest tulenevaid tähtaegasid, et omavalitsustel oleks toetussumma kava esitamisel lõplikult teada. Tean, et noorsootööseaduse muudatused on kavandatud, aga sellega ei tohiks enam venitada.
Kolmandaks tasuks toetuse suurendamist planeerida nii, et see oleks otse suunatud noortega tegelevate inimeste palkade tõstmiseks, sest olukord huvihariduse maastikul on just palkade osas väga nutune ega ole jätkusuutlik. Käärid üldhariduskoolide õpetajate ja huvikoolide õpetajate vahel muutuvad järjest suuremaks.
Toetuse abiga on noorte heaks ja noortega tegelejatele tehtud palju. Soetatud vajalikke vahendeid, loodud uusi võimalusi, käivitatud uusi huviringe, panustatud loodus- ja täppisteadusesse, edendatud rahvakultuuri- ja pärimust, pakutud vähemate võimalustega noortel saada osa huviharidusest ja huvitegevusest, toetatud talente jne. Seega, toetus on olnud väga vajalik ning on seda jätkuvalt. Remondime toetuse andmise ja aitame omavalitsustel koos teenusepakkujatega pakkuda maailma parimat (huvi)haridust ja noorsootööd!
Toetussummad maakonna lõikes. Kuvatõmmis Harno lehelt https://noortehuviheaks.harno.ee/
Viited:
ERR https://www.err.ee/1608350150/valitsus-karbib-huviharidusele-moeldud-raha-nelja-miljoni-euro-vorra
Toetus- ja tasandusfond: https://www.fin.ee/riik-ja-omavalitsused-planeeringud/kohalikud-omavalitsused/finantskorraldus#tasandus-ja-toetusf
Mida selle rahaga on tehtud, saab vaadata siit: https://noortehuviheaks.harno.ee/
Valga valla pöördumine ministrite poole: https://www.valga.ee/et/uudised-ja-teated/-/asset_publisher/kuILEoSdQdU5/content/id/36533378?redirect=https%3A%2F%2Fwww.valga.ee