Lugupeetud volikogu liikmed, austatud vallavalitsus! Head külalised.
Valimisliit Ühtne Kogukond fraktsioon seda eelnõu ei toeta.
Esiteks Ala kooli ümber toimunud ja tänane lõpplahendus. Viimase mõttena oleme välja käinud, et Ala koolil võiks olla järgmise õppeaasta pidulik lõpetamine, mis annaks ühelt poolt võimaluse majale aasta jooksul leida mõistlik lahendus tulevikuks, ühel kõige suuremal klassil lõpetada viimane klass ja tagaks õpetajatele ja kogu personalile vajaliku töökoormuse. Praeguse otsusega ei jää sisuliselt 1. – 3. klassi järgmisel õppeaastal ühtegi last ning selle otsuse järgselt ülejärgmisel aastal nagunii õppetööd Ala õppekohas ei toimuks. Seetõttu oleks olnud mõistlik tegelikult öelda, et Ala kool jätkabki lasteaiana, sarnaselt Ritsuga, alates 2024/2025, mis sisuliselt ka ju juhtub.
Tundub ebasiiras jutt, et äkki tulevikus tuleb õppima palju algklasside õpilasi Alale, kus ei ole ühtegi õpilast ülejärgmise aastal. Ning et oodata on suurt investeeringut, uut maja, mida komisjonis ja hoolekogudes on lubatud. Aga kui õpilasi pole, siis kellele seda maja ehitada?
Aastaid on Ala kool olnud juhita, juhti pole leitud ning süüdistatud ühte ja teist osapoolt, aga tõde on ilmselt olnud see, et kulude kokkuhoiu mõttes on Ala kool ammusest ajast hambus olnud. Lisaks veel teatud volikogu liikmete lausa häbiväärsed väljaütlemised Ala kooli suhtes. Õli on tulle valanud hariduse arengukava koostamine, eriti selle esimene etapp. Sõnades on olnud väga tugev ja haiget tegev jõud. Toetuse, abi asemel, mida tegelikult Ala kool ja selle õpetajad ja õpilased vajaksid, on nad saanud mõnitusi ja jäetud juhtideta. Isegi heategusid kooli arendamise eesmärgil on pigem karistatud. Ometi näeb sealne töötajaskond kõige kiuste iga päev vaeva, et meie Eesti õpilased saaksid vajaliku hariduse, kogemused ja silmaringi, mida eeldab nendelt riiklik õppekava. Ka nendes oludes, kus nad täna on.
Kas eesmärk on olnud lihtsalt kooli kinnipanek ja teadlikult tehtud tegevused, et kool tühjaks jookseks? Võimalik. Ka täna ei julgeta otsustada, vaid lükatakse otsuste tegemine uue juhi kanda. Ilmselget otsust, mida me ise siin tegelikult ette kirjutame. Otsustamatus ja tegemata jätmine koolipidaja poolt ongi olnud kõige kurvem selle loo juures. Ja tegelikult valelootuste andmine kogukonnale. Annaks jumal, kui ma eksin ja olen põhjendamatult pessimistlik.
Teiseks ikkagi juhi või juhtide küsimus. Oma kogemusest ja paljude teiste väiksemate ja suuremate koolide kogemustest kinni võttes, olen ma väga mures, sest ühele juhile, ühele inimesel ülisuurte ootuste, kohustuste ja tööülesannete panek võib lõppkokkuvõttes viia kõiki osapooli väga kiiresti rahulolematusesse ja uue juhi läbipõlemiseni.
Seetõttu ei tagane me oma ettepanekust, et Tõrva Koolil ja Tõrva Gümnaasiumil peaks olema eraldi juhid. Riidaja, Ala ja Hummuli koolide mudel saab olema üsna sarnane, kuigi kõik koolid on eripärased. Põhikool koos lasteaiaga. Küllaltki väikesed, individuaalset lähenemist võimaldavad koolid koos edumeelse juhi ja juhtkonnaga annaks võimaluse väikekoolide killustatud juhtimist siiski ühtlustada ning ei tähendaks seda, et väikekoolid jääksid mõnest teenusest ilma. Tugispetsialistide teenust võiks pakkuda Tõrva Gümnaasiumi baasil, nagu näeb ette ka arengukava. Selline mudel võiks töötada vähemalt 5 aastat, kus haridusasutused oleksid kolme juhiga, kes tihedalt omavahel koostööd teevad, peavad arenguplaane ning töötaksid koos ühiste eesmärkide nimel. See oleks hea kombinatsioon, üksteist toetav süsteem, kus väike põhikool-lasteaedade, lasteaia ning gümnaasiumi direktorid saaksid üksteisele edastada soove, mõtteid ja vajadusi. Samuti valmistada ette järgmistesse õppeastmetesse üleminekul
Mured on gümnaasiumis tihti teistsugused, kui seda on väikekoolides ja lasteaias. Gümnaasiumil seisab enesetõestuse aeg, kas läbi uuendusmeelsuse, atraktiivsuse tõstmise, nähtavuse ja õppekvaliteedi hoidmise läbi, suudame riigipoliitikale vastupidist tõestada, et ka väiksemas gümnaasiumis on väga head võimalused õppida ja ennast teostada ning et torukool ei ole ainult paha. Kõik eeldused selleks on meil olemas. Suurepärane taristu, koos ujula, staadioni, õpilaskodu ja väga tugevate õpetajatega. Tõrva Gümnaasiumi hoidmiseks peaksime investeerima direktorisse ja andma talle kõik võimalused 110% panustada Tõrva Gümnaasiumi arengutesse. Uuel juhil seisab koheselt ees õppekavade uuendamine, arengusihtide seadmine ning oma meeskonna ja personaliga töö.
Puudutasin õpilaskodu ka. Ala kooli õpilaskodu paneme me tänase otsusega kinni. Alternatiivi me siiski ei paku, kuigi usun, et selle teenuse järgi on vajadus olemas. Õigemini oleneb, mida me tahame. Gümnaasiumiosa säilimiseks vajaksime teistsugust õpilaskodu mudelit, abi vajavate laste jaoks teist mudelit. Olen kahjuks üllatunud olukorra ees, mis siiski õpilaskodu ja seda temaatikat täna ümbritseb. Kus palju lubatud õpilaskodust ei olegi enam praktiliselt midagi alles jäänud. Toonane kahtluseuss õpilaskodu ümbritsevast osutub järk-järgult ilmselt tõeks. Vist on ikkagi ehitatud kompleks rohkem külaliste, kui õpilaste jaoks.
Me ei tohi fookust ära kaotada Tõrva Veemõnula esialgselt eesmärgilt. See ei ole ainult mõeldud turismiobjektina Tõrva külalistele, vaid esmajoones meie enda noorte heaks, meie enda kogukonna huvides. See fookus hakkab minu silmis hägustuma, kuigi ma väga loodan, et nii lasteaiad kui koolid saavad seda nüüd ja tulevikus väga aktiivselt õppes ära kasutada ja see ei tohi jääda ainult Tõrvas õppivate laste privileegiks, vaid kogu valla õpilastele tervikuna.
Kolmandaks teeb mulle muret meie ettevalmistus ja tohutu kiirus, mis järgmise kuude jooksul meid ees ootab. Dokumentide kooskõlastamine, ettevalmistamine, uute juhtide leidmine, uued õppekavad, koondamised, õpilaste ja vanematega suhtlemine, põhimäärused ja nii edasi. Kiirustamise tulemusena oleme täna praktiliselt viimasel tunnil siin otsustama haridusvaldkonna tulevikku. Muidugi eeldab see tõsiselt koostööd erinevate osapooltega, aga juhtidele ka tuge selle kõige ettevalmistamiseks. Ilmselt tulemas segased ajad.
Kokkuvõtvalt. Me tegeleme siiski hariduses veel järgi jooksmisega. Me teame, kus olnud murekohad, aga lahendusi oleme lükanud järjepanu edasi. Ma siiralt loodan, et ma paljudes kohtades siiski eksin ja loodan, et need otsused aitavad kaasa hariduse kvaliteedi tõstmisele, aga eks palju peab võimul olev seltskond mõtlema, mis on tehtud või mis on tegemata aastate jooksul jäetud.
Aitäh!